Küsitluste koostamine

Ülesanne 5

Kasutasime oma küsitluse koostamisel GoogleDocs´i, tundus kõige sobilikum ja polnud seda eelnevalt kasutanud.

Küsitlus teemal söögikohtade külastus!

Analüüs

Küsitluse koostasime koos Maritega. Kahekesi tehes näeb alguses vastuseid ainult inimene, kes koostas küsitluse. Kuid antud küsitluse vastuseid saab jagada oma paarilisega, mis on väga hea variant. Valida saab, kas teine ainult näeb vastuseid või saab ka küsitlust muuta. Samuti saab GoogleDocs´i seostada oma google kontoga.

GoogleDocs´is oli raske aru saada küsitluse tüüpidest ja sellest kuidas saab küsimusi vahele jätta ja liikuda järgmise sobiliku juurde (olenevalt vastusest). Arutelu käigus tekis küsimus, et kas pildi kasutamine küsitluses ei või mõjutada vastajaid. See võib tekitada mingi seose kindla vastusega. Samas annab pilt küsitlusele palju värvi juurde.

Mõnede küsitluste juures oleks tahtnud valida mitu vastust kuid sai valida ainult ühe. Mõnes küsitlusest ei saanud sellest maatriksi süsteemis küsimusest aru. Ühes küsitluses oli küsitud nime, mis minu meelest ei ole kohane, sest inimesed soovivad, et nende anonüümsus oleks tagatud. Sama teema oli ka sünnipäeva küsimusega. Minu pinginaaber keeldus sellepärast sellele küsitlusele vastamast. Samuti küsitlus laste kohta – oleks võinud enne olla küsimus kas lapsi on, sest muidu asun vastama, aga tuleb välja, et ei saagi vastata. Mõnes küsitluses ei saanud aru, miks mõni küsimus oli üldse sisse pandud.

Küsitluse kokkuvõte

Küsitluse tulemused.

Kõige enam vastas inimesi, kes olid 25-30 aastased ning pärit Harju, Saare, Rapla, Pärnu ja Järva maakondadest. Meie küsitlusest selgus, et inimesed käivad väljas söömas korra või mitu korda kuus ning kulutavad selle peale enamasti 10-20 eurot. Menüüst valitakse tavaliselt praad ning aega veedetakse 1 kuni 2 tundi, mis võib olla tingitud sellest,et järjekord või toidu tellimise aeg on pikk.

Meie küsitluse miinuseks oli vanusevahed, mis peaksid olema kõik sama vahega ja lõpmatu vanusega. Usun, et meie küsitlusel püstitatud eesmärk sai täidetud. Saime teada, millised on inimeste harjumused toitlustuskohtade külastamisel.

Pildid, fotod, joonistamine õppeprotsessis

Ülesanne 4

Pilte ja fotosid on võimalik lasteaias kasutada paljudel eri viisidel. Piltide järgi on võimalik lastel jutustada, leida erinevusi, koostada puzzlesid (nagu tegime eelmises tunnis), luua animatsioone, koostada memoriid ja palju muud. Õpetaja saab kasutada pilte laste rühmadesse jagamisel. Pilte on võimalik kasutada kõikides õppevaldkondades ja samas viia läbi ka meediakasvatust.

Ise proovisin järgi Paint, Sketch Guru, Cymera ja lisaks proovisin järgi kõige lihtsama GIF animatsiooni loomise. Kahte esimest programmi kasutasin tahvelarvutis. Valisin teemaks pipi, mille põhjal koostasin erinevaid ülesandeid lastele.

Sketch Guru – fotot sai muuta paljudel erinevatel viisidel, mina antud pildil proovisin versiooni, mis näitab milline näeks pilt välja kui ta oleks joonistatud. Sellisel juhul saab lastega võrrelda, mis on foto ja joonistatud pildi erinevused ja programmis ise läbi proovida.

Cymera – Antud programmis on palju võimalusi pildistamiseks, mina tegin peegelpildis foto. Selliseid fotosid saab pooleks lõigata ja vaadelda, kas nad on ühesugused kui panna kõrvuti, mis on erinevused ja miks. Samuti saavad lapsed ise proovida joonistada asju peegelpildis või pildistada ja lasta teistel arvata, kumb pool on õige.

Lisaks valisin netist sobiliku värvilise pildi ja programmis Cymera sain teha selle must- valgeks. Sellisel juhul on lapsel võimalus värvida pilt värvilise pildi järgi või luua ise erinevus pildil, mida teised peavad üles leidma.

Paint- proovisin ka luua ülesande, kus lapsed peavad leidma erinevused (saba puudu, sõrm puudu, üks sukk kollane).

GIF animatsioon – lõpuks proovisin luua Gif animatsiooni, mis on vist kõige lihtsam võimalus luua liikuvat pilti. Kahjuks ei saa antud programmis kasutada heli. Keerulisemaid programme pole jõudnud veel proovida. Tegemist on liikuva pildiga, kus tulevad järjest sõnad -MINA OLEN PIPI ja lõpuks pipi pilt. Lastele saab luua ülesandeid matemaatikas, loomade pilte, lapsed saavad tutvustada ka ennast pilti järgi teistele. Antud programmi kasutades saab lastele tutvustada ka tummifilmi.

Foto ja pildi töötlemis programme on väga palju, tihtipeale ei oskagi valida nende vahel. Mõnikord tahaks ühendada erinevatel programmidel erinevaid funktsioone, et teha just endale sobiv programm. Usun, et kõik, mis on lastele uus on neile meeldiv ja põnev. Mida rohkem süveneda sellesse maailma, seda põnevam see tundub ja mõtteid kuidas neid kasutada lasteias on palju. Soovitan olla julge ja proovida erinevaid programme, sest ainult niimoodi saab õppida ja areneda. Igal programmil on oma head ja vead, kuid mida rohkem me teame ja õpime, seda paremaid asju me tahame. Pole ime kui ükskord loovad lasteaiaõpetajad ise lastele sobivaid mängulisi õppimisprogramme.

 

 

Ülesanne 3 – Õppeprogrammid ja -mängud

Ülesanne 3

Väga tore oli tutvuda programmidega, kus on võimalik luua erinevaid mänge. Minu arvates on väga positiivne, et arvuti lasteaias on seotud ainega meediakasvatus alushariduses. Luues mängu lastele, muutus algne mõte väga kiiresti, sest leidisime uusi võimalusi. Lõpuks kasutasime  oma mängus helisid, et lapsed, kes lugeda ei oska saaksid ka antud mängust osa võtta.

Puzzle tegemisel kadus meil üks tükk ära, proovisime uuest teha ning kõik tükid olid olema.  Kui aga panime lingi suurest puzzlest oli teisel korral kadunud kaks puzzle tükki. Ei leidnud, mis võiks viga olla, kui keegi teada saab võiks meile ka öelda 🙂

Tund oli väga inspireeriv ja tundsin, et sain sealt endale palju kasulikku. Tänan kõiki selle toreda kogemuse eest. Soovitan ainet ka neile, kes ei ole infotehnoloogia suunal.

Teostasime töö koos Kaidi Toomsaluga.

Õppemängu koostasime Learningapps.org ja puzzle http://www.flash-gear.com/npuz/

Õppemängu leiad siit

Puzzle leiad siit

Targalt tehnoloogiaga

Ülesanne 2

Lapsed on hakanud üha enam kasutama interneti nii koolitöödes kui ka vaba aja sisustamiseks. Teadlik internetikasutaja leiab veebist palju kasulikku ja loovat tegevust ning on kursis seal levivate ohtudega ja arvuti töötamisega.

Tänapäeva maailmas genereeritakse iga päev uusi äppe, kui leida nende seast sobivad võib see aidata kaasa lapse arengule. Quizet, aitab õppida lastel võõrkeeli, luues erinevaid ülesandeid, mis aitavad sul sõnu meelde jätte. Matemaatikat saad õppida MathFighti või 3D Math abil. Kõike äppe on võimatu üles loetleda ning seda siin tegema ei hakka, kuid tasub natukene internetis ringi kolada ja võib leida väga põnevaid lahendusi kuidas lapsele õppimine põnevaks teha. Pigem on internetikasutamine ikkagi seotud mängude mängimise, suhtlemise ja meelelahutusega, kuid kasutuseta jäävad loomingulisemad tegevused. Oma loomingu tegemiseks ja jagamiseks on internetis palju võimalusi, mida lapsed ei oska ära kasutada. (Varik, 2014).

Paratamatult puutuvad nad kokku ka interneti negatiivse poolega. Võrreldes 2010. aastaga puutuvad lapsed üha rohkem kokku vihasõnumite, anoreksiat ja enesevigastamist propageerivate veebilehtede ning küberkiusamisega (Varik, 2014). Lapsi ei saa hoida eemale negatiivsetest emotsioonidest, mida internet neile annab, kuid neid võib õpetada sellega toime tulema. Facebook on üha enam populaarsus kogumas noorte seas, sest see annab neile, kes päriselus ei julge oma tundeid väljendada, võimaluse teha seda sotsiaalmeedias. Uurimuse «EU Kids Online» andmetel möönis üle poole (61 protsenti) 11–16-aastastest Eesti lastest, et neil on internetis lihtsam olla «mina ise» kui inimestega silmast silma suheldes, ning pisut enam kui veerand noortest tunnistas, et nad räägivad internetis enda kohta asju, mida nad silmast silma suheldes ei räägi (Siibak & Kalmus, 2014). Noored on hakanud käima kohtamas internetis leitud tuttavaga. Oluline on selgitada millistel juhtudel ja millistes kohtades võib seda teha. Oluliselt parem on, kui seda tehakse sõbra juuresolekul või lapsevanema teadmisel, avalikus kohas ja muud taolised nüansid, kus peaks kindlalt paika panema reeglid millal laps võib seda teha ja millal mitte. (Linkgreim, 2013.)

Lapsevanemad peaksid toetama laste internetikasutust ning olema kursis sealsete riskide ja võimalustega. Keskenduda tuleks laste online- võimaluste ja oskuste suurendamistele. Keskenduda tuleks rohkem positiivsetele, kaasahaaravatele ja lõbusatele tegevustele. Lastega tuleb rääkida probleemidest internetis regulaarselt, kuid tuleb olla järjekindel reeglite kehtestamisel. (Männi, 2014.) Paljud õpetajad on Facebooki sõbrad ka oma õpilastega ja tunnistavad, et jälgivad üsna aktiivselt mida õpilased Facebooki keskkonnas postitavad. On olnud juhtumeid, kus on vajalik olnud politsei sekkumine, kuid üldjuhul piisab isiklikus märkusest õpilasele. (Siibak & Kalmus, 2014.) Interneti lehekülg https://www.fosi.org/good-digital-parenting/ püüab tõsta esile positiivseid võimalusi, mida internet pakub. Antud lehekülg keskendub internetiturvalisusele ning loodetakse, et see läbi hakkavad noored oma internetikäitumist teise nurga alt vaatama.

Tutvudes lähemalt antud leheküljega oli hämmastava leida ka kõige tavalisemate asjade seletused. Nii võib leida selgitused, mis asjad on Minecraft ja Youtube, millises vanuses lastele see on mõeldud ja mida sellega teha saab. Lapsevanemad tunnevad tihtipeale, et neil on kohutusi liiga palju ning lapsed ei võta osa nende kohustuse täitmistest. Ühest postitusest võis lugeda, kuidas lapsevanem kaasas lapsed läbi arvuti igapäevatoimetuste täitmisesse. Kuigi alguses oli ta kahtleval seisukohal, jõudis ta järeldusele, et see aitas ta lastel õppida jällegi midagi uut ning oli kasulik nii talle kui ka lastele (Fox, 2015).

Kasutatud kirjandus

Varik, L. (2014, november 4). Professor: negatiivsete kogemustega kokku puutumine internetis on paratamatu. Eesti Rahvusringhääling [2015, märts 10].

http://uudised.err.ee/v/eesti/170ecedf-c927-4a75-8410-fd1c49b4c2f0

Männi, M. (2014, november 4). Euroopa laste privaatne veebielu muutub ohtlikumaks. Postimees [10.03.2015].

http://www.postimees.ee/2979005/euroopa-laste-privaatne-veebielu-muutub-ohtlikumaks

Kalmus, V., & Siibak, A.(2014, november 3). Andra Siibak ja Veroonika Kalmus: Facebooki põlvkond ja hirmukultuur. Postimees [2015, märts 10].

http://arvamus.postimees.ee/2977151/andra-siibak-ja-veronika-kalmus-facebooki-polvkond-ja-hirmukultuur

Linkgreim, I-G. (2013, jaanuar 4). Internetiohtude kohta vajavad õpetust ka lapsevanemad ja õpetajad. Eesti Rahvusringhääling [2015, märts 10].

http://uudised.err.ee/v/eesti/25818fa2-157d-46ee-83d4-38c32caf162f

Fox, R. (2015, veebruar 5). Get Your Kids To Help Around The House With Technology. Family Online Safety Institute. [2015, märts 10].

https://www.fosi.org/good-digital-parenting/working-toward-tech-contribution-and-connection/

Sellelt leheküljelt leiab samuti palju kasulikku lugemist http://www.eschoolnews.com/current-issue/

Ootused ja soovid aines

Ülesanne

Soovin, et antud aine oleks võimalikult praktiline ja peale aine lõppu oskaksin kasutada arvutit lasteaias, lõimides seda teiste valdkondadega. Õppejõud ja kaaslased võiksid olla mõistvad ja igati abivalmid. Karta pole midagi, sest kõik alles õpivad 🙂

Arvutit oskan kasutada endale vajalikul tasemel ja natukene rohkemgi 🙂 Seoses tööga on tulnud kasutada arvutit igapäevaselt. Kasutanud olen linnavalituste programme, autocad (proovinud), raamatupidamisprogramme.  Olen läbinu AO  eksamid ja ei osale aines arvuti töövahendina. Arvuti kasutamise kogemus eelkooliealiste lastega puudub, sest ei tööta lasteaias.

Minu kõige olulisemad veebilehed on

Õpetajate leht